Mida tähendab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olemine? ⸺

Keri allapoole

See tähendab rohkem, kui võiks arvata!

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigil on Euroopa Liidu stabiilsuse ja toimimise seisukohast väga oluline roll. Eesistujariigi kohustuste täitmine ei ole pelgalt mõne üksikisiku asi, vaid sellesse on haaratud kogu riik.

Roteeruvate eesistujariikide süsteem loodi siis, kui Euroopa integratsioon oli veel täiesti algusjärgus. Eesistuja ülesandeid täites on 27 liikmesriiki ükshaaval ja kuus kuud järjest Euroopa poliitilise tähelepanu keskpunktis ning aitavad selle aja jooksul tagada ELi asjade ladusa toimimise.

Maailma suurim ühtne turg, keskkond, julgeolek ja turvalisus, energiavarustus – vaevalt on Euroopas neid valdkondi, mida eesistujariigi töö ei mõjutaks.

Iga riik saab eesistujaks olla ainult üks kord umbes 13,5 aasta jooksul! See tähendab, et see on väga tähtis asi!

Mida eesistumine EI ole?
⸺

Lükkame ümber mõned levinumad väärarvamused nõukogu eesistumise kohta.

Sinise ja kollase värviga joonistatud poliitik kõnepuldis ja tema kõrval valimiskast. Ülal vasakul käsi, mille kaks sõrme teevad eitusele viitavat liigutust. Pildi all tekst: „See ei ole ülesanne, mida täidaks üks poliitiline juhtfiguur“.

See ei ole ülesanne, mida täidaks üks poliitiline juhtfiguur.

Sinise ja kollase värviga joonistatud tühi kõnepult. Ülal vasakul käsi, mille kaks sõrme teevad eitusele viitavat liigutust. Pildi all tekst: „See ei ole lihtsalt sümboolne ülesanne“.

See ei ole lihtsalt sümboolne ülesanne.

Sinise ja kollase värviga joonistatud pilt, millel on kujutatud praegune Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa. Ülal vasakul käsi, mille kaks sõrme teevad eitusele viitavat liigutust. Pildi all tekst: „See ei ole sama, mis on olla Euroopa Ülemkogu eesistuja (kes on praegu António Costa)“.

See ei ole sama, mis on olla Euroopa Ülemkogu eesistuja (kes on praegu António Costa).

Aga mis see siis on?

Eesistumine on ülesanne, mille saab liikmesriik, kelle käes on parasjagu eesistumise kord.

Eesistujariik, keda esindab eesistujariigiks oleva liikmesriigi valitsuse liige, juhatab nõukogu istungeid.

27 liikmesriigi ministrid kohtuvad nõukogus, et arutada kogu ELi puudutavate õigusaktide üle ja neis kokku leppida. Iga minister osaleb oma valdkonna nõukogu aruteludes.

Näiteks keskkonna valdkonna õigusakti arutamiseks tulevad kokku kõigi liikmesriikide keskkonnaministrid. Põhimõtteliselt on siis nii, et roteeruv eesistujariik juhatab nõukogu tööd.

Eesistujariik vastutab selle eest, et nõukogus oleksid tagatud neli asja, nimelt:

järjepidev ELi tegevuskava järgimine
usaldusväärne õigusloome
liikmesriikide koostöö
teiste ELi institutsioonide omavaheline koostöö/koordineerimine

Tema rolli võib võrrelda olukorraga, kus kutsud külalised enda juurde õhtusöögile. Pead hoolitsema selle eest, et iga külaline tunneks end hästi, ning ehkki kõik lauasistujad ei pruugi olla igas küsimuses ühel meelel, lähevad nad lõpuks sõbralikult lahku, olles teadlik sellest, mis on ühine eesmärk.

Tõhusa töö tagamiseks tegutseb eesistujariik vahetalitajana, kes jätab omaenda huvid tagaplaanile. Eesistujariik ja teised institutsioonid täidavad siin olulist rolli, sest tulemusi suudab EL saavutada ainult tänu koostööle.

Pildil on laud, mille ümber ministrid kogunevad ELi õigusakte arutama. Laua ümber on 27 lippu, mis sümboliseerivad roteeruvaid eesistujariike. Eesistujariigid jagunevad kolme kaupa rühmadesse (nn eesistujariikide kolmikud), mille tunneb ära värvi ja aastanumbri järgi, millest nähtub, mis aastal konkreetse kolmiku liige eesistujariigi ülesannet täidab.

Lisateave eesistujariigi kohta
⸺

Sinise värviga joonistatud käsi, mis sirutub nupule vajutama – see sümboliseerib eesistujariigi valiku protsessi.

Kuidas eesistujariik valitakse?

Kõik ELi liikmesriigid on kordamööda eesistujad. Kuna liikmesriike on 27, saab igaüks neist olla eesistujariik ühe korra 13,5 aasta jooksul.

Sinise värviga joonistatud kalendrileht, mille peal on number 6, ning liivakell, millel aeg jookseb, sümboliseerides iga eesistumisperioodi ajalist piiratust.

Milline on iga riigi panus eesistujariigi kohal?

See, kui iga riik on aeg-ajalt eesistujariik, süvendab omalust ja riikide omavahelist usaldust. Iga riik teab, et varem või hiljem tuleb ka tema kord olla nõukogu eesistujariik. Eesistujariigi rollis peegeldub selgelt Euroopa Liidu juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses“, sest iga liikmesriik toob kaasa uusi poliitikaaspekte ja erinevaid teadmisi, millest kokkuvõttes võidab kogu EL.

Sinise värviga joonistatud märklaud koos täpselt märki tabanud noolega. Selle kõrval kalendrileht, mille peal on number 6, mis sümboliseerib iga eesistujariigi eesmärke, mis on täidetud kuue kuuga.

Mida jõuab saavutada kuue kuuga?

Kuus kuud mööduvad kiiresti. Seetõttu kasutavad liikmesriigid hästi seda aega, mil nad saavad kohtumisi juhatada ja ELi nõukogu tegemisi kujundada. Olulisim on, et nad teevad koostööd, isegi kui riikide seisukohad võivad tugevasti lahkneda. Töötamine eesistujariikide kolmikutes kolme järjestikuse eesistumise ja kokku 18 kuu vältel aitab vaadata liikmesriikide ambitsioone laiema pilguga ja hõlbustab pikaajalisemate plaanide tegemist.

Eesistujariigi ülesanded

Eesistujariik juhib enamikku nõukogu istungitest, komiteedest ja töörühmadest. Üks suur erand on siin välisasjade nõukogu istung, mida juhatab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes valitakse viieks aastaks.

Eesistujariik kavandab ja juhatab eri istungeid ja koosolekuid.

Sinise värviga joonistatud latern (nõukogu hoone kolm korrust): ministrid (10 koosseisu) + ettevalmistavad organid (riigiametnikest koosnevad 150 töörühma)

Nõukogu eesistujariik korraldab ka Brüsselis, Luxembourgis ja võõrustajariikides toimuvaid ametlikke ja mitteametlikke kohtumisi.

See teeb tähtsamad teemad eriti nähtavaks ja võib mängida olulist rolli kodanikega suhtlemisel ja nende muredega tegelemisel.

Eesistujariik esindab nõukogu teiste ELi institutsioonidega suhtlemisel. Ta peab Euroopa Parlamendiga õigusaktide üle läbirääkimisi ning suhtleb Euroopa Komisjoniga.

Mitteametlike arutelude ja läbirääkimiste vormis toimuv tihe koostöö aitab institutsioonidel õigusaktide üle kokkuleppele jõuda.

Õigupoolest ongi eesistujariik see, kes aitab Euroopa Ülemkogu juhtimisel vormida ELi prioriteedid konkreetseteks ja ametlikeks otsusteks.

Euroopa Ülemkogu (ELi juhid) kohtub korrapäraselt, et seada ELile üldised poliitilised sihid ja prioriteedid.

Sinise värviga joonistatud latern (tekst „Euroopa Ülemkogu“) koos tekstiga „ELi 27 juhti“ ja selle all tekst „annab poliitilisi suuniseid“. Selle all sinise värviga joonistatud latern („ELi nõukogu“), selle all tekst „27 ministrit“ ning nool juhatab tekstini „roteeruv eesistujariik esindab nõukogu teiste ELi institutsioonidega suhtlemisel“. Pildil on allapoole suunatud nooled, millest üks juhatab sinise värviga joonistatud pildini, mis kujutab Euroopa Komisjoni hoonet, ja teine sinise värviga joonistatud pildini, mis kujutab Euroopa Parlamendi hoonet, ning nende juures vastavalt tekstid „Euroopa Komisjon“ ja „Euroopa Parlament“.

Eesistujariik teeb koostööd ka Euroopa Ülemkogu eesistujaga ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga.

Mis on eduka eesistumise võti?

Ühtegi riiki ei jäeta selles rollis ihuüksi

Alates Lissaboni lepingu jõustumisest (2009) ei ole eesistujariigid pidanud kogu eesistumisega seotud tööd päris üksi ära tegema.

Seda seetõttu, et Lissaboni lepinguga juurutati „eesistujate kolmiku“ põhimõte ehk see, et kolm eesistujariiki töötavad üheskoos ühise 18-kuulise tegevuskava alusel. Lisaks sellele aitavad eelmine ja järgmine eesistujariik seda riiki, kes on konkreetsel hetkel eesistujariik, jagades temaga oma kogemusi ja valmistades oma ELi eesistujariigiks olemise perioode ette kolmekesi koos.

See võimaldab teha pikemaid plaane ja see on ELile parem.

Eesistujariiki toetab sekretariaat, mis on kogu eesistumisperioodi jooksul sõna otseses mõttes eesistujariigi kõrval, sest sekretariaadi esindajad istuvad kõigil istungitel ja kohtumistel eesistujariigi esindaja kõrval. Sekretariaat toimib just nagu institutsiooniline „mälu“ või „liim“, sest ta aitab korraldada kõiki istungeid ja kohtumisi, annab nõu läbirääkimistel ja väljastab õiguslikke arvamusi aruteluküsimuste üle. Ta on alati neutraalne ning tema nõuanded tuginevad paljude aastate vältel kogutud eksperditeadmistele.

Kes on järgmine eesistujariik?

Liikmesriikide eesistumine toimub kindlas järjekorras.

ELi eelkäija aegu, mis asutati 1958. aastal Rooma lepingutega, oli liikmesriike ainult kuus. See tähendas, et iga riik sai eesistujariigi rollis olla kuus kuud iga kolme aasta tagant.

Nüüd on ELil 27 liikmesriiki, mille elanike arv on väga erinev, ulatudes veidi enam kui poolest miljonist (Malta) kuni rohkem kui 80 miljonini (Saksamaa).

Kuid riikide järgemööda eesistumise põhimõttest peetakse endiselt kinni. Seda võib vaadata kui erilist perioodi, mil iga riik saab teha nõukogule kasuliku teene.

Igaühe panus

Iga eesistumisperiood on investeering tulevikku, sest see aeg on iga riigi (inimeste, asutuste, valitsuse jne) jaoks ainukordne hetk, kus nad pühenduvad tööle Euroopa heaks. Eesistumine on ELi riikide jaoks justkui oma Erasmuse programm – see on nende võimalus saada tõeliseks eurooplaseks, ühitades riiklikke ja Euroopa huve.

Lisaks annab iga uus eesistujariik ELile kuue kuu vältel jälle uut hoogu ja energiat. Samuti seab iga riik tähelepanu keskpunkti mõne sellise teema, mille kohta on sellel riigil eksperditeadmised või mille vastu see riik eriti huvi tunneb. Sellega tagatakse, et ajapikku käsitleb EL kõiki küsimusi, mis on kõigile selle liikmesriikidele kõige olulisemad ja enim huvi pakkuvad.

Kui eesistujariik tahab lisada oma ülesannetele isiklikku nooti, võib ta võtta kasutusele juhtlause, mille koostamisel lähtutakse ELi alusväärtustest.

Mida eesistumine EI ole?⸺