Kronoloogia: ajalugu

Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teatas ühisele ülemametile alluva Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisest. Sellega pandi alus Euroopa Liidule, mis lähtub kahest aluspõhimõttest – rahu ja solidaarsus.

• Schumani deklaratsioon (teemalugu)

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga asutatakse Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mille alusel luuakse söe ja terase ühisturg. See leevendab umbusaldust ja pingeid, mis valitsevad Euroopa naaberriikide vahel pärast Teist maailmasõda. ESTÜ asutamisleping, mis kaotas kehtivuse 2002. aastal, on Euroopa Ühenduse esimene asutamisleping.

Euroopa Liidu Nõukogu eelkäija Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ministrite erinõukogu esimene istung toimus Luxembourgis.

Rooma lepingutega asutatakse Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom). Euroopa Majandusühenduse nõukogu esimene istung toimub 25. jaanuaril 1958 Belgia välisministri Victor Larocki eesistumisel.

1965. aastal teatab Prantsusmaa, et ei kavatse enam osaleda nõukogu istungitel lahkarvamuste pärast, mis tekkisid läbirääkimistel ühise põllumajanduspoliitika rahastamise üle. Kriis laheneb hiljem tänu 1966. aasta Luksemburgi kompromissile, millega kehtestatakse ühehäälsuse nõue oluliste huvide korral.

Kõnealuse kahe lepinguga (1967 ja 1971) luuakse üks nõukogu, üks komisjon ja üks eelarve kõigile kolmele ühendusele (ESTÜ, Euratom ja EMÜ). COREPERist saab ametlikult nõukogu ettevalmistav organ.

• COREPER I
• COREPER II

Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinevad Euroopa ühendustega ning seeläbi suureneb liikmesriikide arv üheksale.

Uus Euroopa Ülemkogu tuleb esimest korda kokku 1975. aasta märtsis Dublinis.

• Euroopa Ülemkogu, Dublin, 10.–11. märts 1975

Kreeka ühinemise järel muutub ELi liikmesriikide arv kahekohaliseks.

Kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitlevale Schengeni lepingule kirjutavad Luksemburgis Schengenis alla Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Schengeni leping teeb inimestele järk-järgult võimalikuks reisimise, ilma et nad peaksid sisepiiridel passikontrolli läbima. Schengeni lepingut hakatakse rakendama hiljem, alles 1995. aastal.

Hispaania ja Portugal ühinevad ELiga ja seeläbi suureneb Euroopa Ühenduste liikmesriikide arv 12-le.

Ühtse Euroopa aktiga luuakse siseturg, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selle aktiga alustatakse koostööd välispoliitika vallas ja laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist otsuste vastuvõtmisele nõukogus.

• Nõukogu otsustusprotsess

Ühtne Euroopa akt annab ka Euroopa Ülemkogule õigusliku aluse, muutes riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumised ametlikuks.

1992. aasta Edinburghi Euroopa Ülemkogu algatab nn avalikud arutelud ja seda tava on aastate jooksul märkimisväärselt laiendatud, viimati Lissaboni lepinguga.

Tänapäeval saab nõukogu avalikke arutelusid ja mõttevahetusi jälgida veebisaidi kaudu.

• Vaata arutelusid ja mõttevahetusi otseülekandena

Jõustub Euroopa Liidu leping, millega luuakse Euroopa Liit, mis põhineb laienenud ühenduse sambal. Sellega luuakse majandus- ja rahaliit ning rajatakse kaks uut sammast: ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning koostöö justiits- ja siseküsimustes.

Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu lepingus ametliku staatuse. Nähakse ette, et Euroopa Ülemkogu annab ELile selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb arengu poliitilised üldsuunised.

Euroopa Liidu lepinguga astutakse ka samm euro suunas ja pannakse alus ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale (ÜVJP).

• Kuidas Euroopa Liidu leping muutis Euroopat (visuaalne lugu)

ELiga ühinevad Austria, Rootsi ja Soome. 15 liikmesriigiga on nüüd peaaegu hõlmatud kogu Lääne-Euroopa.

Euroopa Ülemkogu kiidab heaks eurorühma (mitteametlik organ, mille raames tulevad kokku eurot kasutavate liikmesriikide rahandusministrid) loomise. Eurorühma esimene koosolek toimub 4. juunil 1998 Luksemburgis Château de Senningenis.

• Eurorühm

Amsterdami lepinguga luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ning integreeritakse Schengeni leping ELi õigusesse. Selle lepinguga muudetakse nõukogu peasekretäri rolli, kes saab ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kõrgeks esindajaks.

1. jaanuaril 2002 läheb pangatähtede ja müntidena ringlusse euro, mis vahetab välja riikide omavääringud.

Nice’i lepinguga reformitakse ELi institutsioone, et teha ettevalmistusi tulevase, 27 liikmeni laienenud Euroopa Liidu toimimiseks. Nõukogu reformitakse, et laiendada kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kohaldamisala ja võtta kasutusele liikmesriikide vahelise tõhustatud koostöö põhimõte.

ELiga ühineb korraga kümme uut riiki: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia. See on ELi suurim laienemine nii elanikkonna kui ka riikide arvu poolest.

Nüüd on ELil 25 liikmesriiki.

Bulgaariast ja Rumeeniast saavad ELi liikmesriigid ja seeläbi suureneb liikmesriikide arv 27le.

Jõustub Lissaboni leping, millega reformitakse ELi struktuuri ja selle toimimisviisi.

Selle lepinguga laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist nõukogus.

Euroopa Ülemkogu saab täieõiguslikuks institutsiooniks, kellel on oma eesistuja. Enne seda ei olnud Euroopa Ülemkogu ametlik institutsioon ja Euroopa Ülemkogu juhil ei olnud ametlikku positsiooni. Eesistuja ülesandeid täitis parasjagu rotatsiooni korras Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist teostava liikmesriigi riigipea või valitsusjuht.

• Euroopa Ülemkogu eesistuja roll
• Lissaboni leping: tänase ELi kujundamine (visuaalne lugu)

EL saab 2012. aastal Nobeli rahupreemia rahu, leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest Euroopas.

Nobeli rahupreemia üleandmisel ELile ütleb Norra Nobeli komitee, et tugines otsuse langetamisel tasakaalustavale rollile, mida EL on mänginud suurema osa Euroopa muutmisel sõdadest räsitud kontinendist rahu kontinendiks.

Endise Jugoslaavia riikidest saab Horvaatia teise riigina Sloveenia järel Euroopa Liidu liikmesriigiks.

ELi kuulub nüüd 28 liikmesriiki.

Pärast 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletust ja väljaastumislepingu ratifitseerimist mõlema poole poolt 2020. aasta jaanuaris lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust.