Skip to content

Euroopa Liidu Nõukogu

ELi nõukogus kohtuvad kõigi ELi liikmesriikide ministrid, et ELi õigusaktide üle läbi rääkida ja neid vastu võtta.

Peamised sündmused

Venemaa varilaevastiku laev.
  • 23. juuli 2026
EL võttis vastu 21. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi

EL võttis vastu 21. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi

Uued meetmed on suunatud täiendava 218 isiku ja üksuse vastu, nendega peatatakse toornafta hinnalae automaatne kohandamine ja keelatakse sissepääs ELi sadamatesse veel 41 Venemaa varilaevastiku laeva jaoks. Samuti kehtestatakse meetmetega keeld teha tehinguid 33 Venemaa krediidi- ja finantsasutusega ning nähakse ette alus Venemaa võitlejatele viisakeelu seadmiseks.

Nõukogu eesistujariik on praegu Iirimaa

Iirimaa on nõukogu eesistujariik kuni 31. detsembrini 2026. Iirimaa on nõukogu eesistujariigi rollis kaheksandat korda. Seekord kuulub ta eesistujariikide kolmikusse koos Leedu ja Kreekaga. Eesistujariigi Iirimaa juhtlause on „Ühtsuses peitub jõud“.

Koosoleku alguse kelluke on tõstetud oma karbist välja; kõrval eesistujariigi Iirimaa logo.

Mida nõukogu teeb?

Euroopa Liidu Nõukogus (mida sageli nimetatakse lihtsalt nõukoguks) tulevad kokku ELi 27 liikmesriigi valitsuste ministrid. Nõukogu peamine ülesanne on õigusloome.

Samuti võtab ta vastu ELi eelarve, koordineerib poliitikat, sõlmib ELi nimel rahvusvahelisi lepinguid ning kujundab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat.

Kuigi nõukogu on üks juriidiline isik, kohtuvad ministrid nõukogus erinevate temaatiliste rühmadena, mida nimetatakse nõukogu koosseisudeks.

Töövaldkonnad

Nõukogu istungid

Kuidas nõukogu töötab?

Liikmesriikide valitsuste ministrid võtavad nõukogu istungitel vastu ELi õigusakte. Enne seda, kui liikmesriikide ministrid mingis küsimuses hääletavad, on seda juba analüüsitud ja arutatud nõukogu ettevalmistavates organites. Enamiku õigusaktide puhul teeb nõukogu otsuseid koos Euroopa Parlamendiga seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

ELi nõukogu töö edendamise eest vastutab ELi nõukogu eesistujariik, kelleks on pool aastat järjest kordamööda kõik ELi liikmesriigid.

Enne seda, kui ministrid mingi teema kohta otsust hakkavad langetama, käib see alati läbi ettevalmistavate organite (töörühmade ja COREPERi) käest.

Nõukogu tegutseb enamikus valdkondades kaasseadusandjana koos Euroopa Parlamendiga. Samuti teeb ta otsuseid poliitiliste seisukohtade väljendamiseks.

Nõukogu kasutab sõltuvalt teemast kolme erinevat hääletussüsteemi: kvalifitseeritud häälteenamus, lihthäälteenamus ja ühehäälsus. Enamikul juhtudel kasutatakse kvalifitseeritud häälteenamust.

Nõukogu eesistujariik määrab kindlaks päevakorras olevad teemad ja suunab nõukogu tööd. Eesistujariigiks on pool aastat järjest kordamööda kõik ELi liikmesriigid.

Igal aastal peetakse nõukogu eri tasanditel keskmiselt üle 4000 kohtumise. Umbes 70–80 neist on ministrite kohtumised. Ministrid kohtuvad peamiselt Brüsselis, välja arvatud kolmel kuul (aprill, juuni ja oktoober), kui kohtutakse Luxembourgis.

Ajalugu

Vaata nõukogu töövõite alates selle sünnist kuni tänaseni.

  • 1958

    25. jaanuar

    Nõukogu loomine

    Toimus Euroopa Majandusühenduse Nõukogu esimene istung Belgia välisministri eesistumisel.

  • 1993

    1. november

    Maastrichti leping

    Maastrichti lepinguga nähti ette selliste uute poliitikavaldkondade loomine nagu ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseküsimused.

  • 2009

    1. detsember

    Lissaboni leping

    Lissaboni lepinguga laiendati nõukogus otsuste tegemisel kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamist.