Looduskaitse
Looduskaitset käsitlevate ELi õigusnormide eesmärk on kaitsta liike ja nende elupaiku. Natura 2000 on maailma suurim kaitsealade koordineeritud võrgustik.
Kuidas EL loodust kaitseb?
EL on kehtestanud väga ambitsioonikad ja ulatuslikud normid, et kaitsta Euroopa looduspärandit ja elurikkust.
Linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv, mis võeti vastu vastavalt 1979. ja 1992. aastal, on looduse säilitamist ja looduskaitset käsitlevate ELi õigusaktide nurgakivid. Nende kahe direktiivi üldine eesmärk ei ole mitte ainult päästa liike ja elupaiku vähenemise või kadumise ohust, vaid ka tagada, et need suudaksid pikas perspektiivis jõudsalt areneda. Eesmärk on vähendada elurikkuse kadumist ELis.
Iga ELi liikmesriik võib otsustada, kuidas direktiive kõige paremini rakendada. On äärmiselt oluline, et nende rakendamise viis kajastaks iga piirkonna ökoloogilisi vajadusi.
2019. aastal käivitas EL Euroopa rohelise kokkuleppe, seades eesmärgiks saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja nullsaaste. Üks osa sellest pika perspektiivi plaanist on elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.
Linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi täiendusena võtsid ELi liikmesriigid 2024. aastal vastu looduse taastamise määruse, millega kehtestatakse õiguslikult siduvad eesmärgid kahjustatud ökosüsteemide taastamiseks maismaal ja merel.
ELi looduse seisund
Euroopa katab vähem kui 5% planeedi maismaa pindalast, kuid seal asub suur hulk looduslikke liike ja elupaiku.
Viimastel aastakümnetel on ELi looduse olukord järsult halvenenud, kuna liikide populatsioon ja nende elupaigad kahanevad ning nende olukord halveneb.
Peamised halvenemise põhjused on kliimamuutused, elupaikade kadu, reostus ja invasiivsed liigid.
Milline on ELi looduse seisund? (Infograafik)
Linnudirektiiv
ELi linnudirektiiv võeti vastu 1979. aastal. See on praegu sama asjakohane kui tollal ning sellega kehtestatakse jätkuvalt standardid linnukaitsele ja elurikkuse üldisele kaitsele kõigis ELi liikmesriikides.
Euroopas on praegu ligikaudu 500 linnuliiki, millest igaühel on elurikkuse seisukohast oluline roll. Linnud on keskkonnasurve suhtes tundlikud ja linnupopulatsioonid võivad kajastada muutusi keskkonna seisundis.
Direktiivi eesmärk on kaitsta kõiki ELis esinevaid looduslikke linnuliike ja nende kõige olulisemaid elupaiku. Samuti on selle eesmärk võimaldada linnuliikidel vähenemisest taastuda ja pikaajaliselt jõudsalt areneda.
Direktiivi kohaselt peavad kõik ELi liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed linnupopulatsioonide ja nende elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks. See hõlmab metslindude tahtliku häirimise, tapmise, püüdmise või nendega kauplemise ning nende pesade hävitamise keelustamist.
Elupaikade direktiiv
Elupaikade direktiivi eesmärk on kaitsta suurt hulka looma- ja taimeliike ning nende elupaiku.
Sarnaselt linnudirektiiviga kohustab elupaikade direktiiv kõiki liikmesriike kehtestama loetletud liikide ja elupaikade kaitseks range korra. Näiteks peavad nad nende puhul keelustama:
- igasuguse tahtliku püüdmise või tapmise looduses
- paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise
- loodusest püütud isendite pidamise, transpordi ja müügi
Direktiivis kehtestatud normidega tagatakse, et täiendavate kaitsemeetmete vastuvõtmisel võetakse arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid.
Suurkiskjate kaitsmine Euroopas
ELis elab kuus suurkiskjaliiki: pruunkaru, hunt, harilik ilves, Ibeeria ilves, ahm ja harilik šaakal. Vähemalt üht neist liikidest leidub igas ELi mandriosa riigis.
Tänu edukatele kaitsvatele õigusaktidele, nagu elupaikade direktiiv, on suurkiskjate populatsioonid Euroopas viimase poole sajandi jooksul märkimisväärselt taastunud.
Huntide kaitsestaatus
Huntide populatsioon Euroopas on kümne aastaga kahekordistunud. See on tekitanud probleeme seoses metsloomade ja inimtegevuse kooseksisteerimisega.
Nõukogu nõustus 2025. aasta aprillis komisjoni ettepanekuga muuta huntide kaitsestaatus „rangelt kaitstud“ kaitsestaatuseks „kaitstud“. Liikmesriigid peavad jätkuvalt tagama huntide soodsa kaitsestaatuse ja jälgima olukorda, mis võib kaasa tuua ajutise või kohaliku jahikeelu.
Natura 2000 võrgustik
Natura 2000 võrgustik on maailma suurim kaitsealade koordineeritud süsteem, mis hõlmab kõiki ELi riike nii maismaal kui ka merel. Selle eesmärk on kaitsta kõige väärtuslikumaid ja ohustatumaid liike ja elupaiku hõlmavaid alasid.
Linnu- ja elupaikade direktiivides kirjeldatakse Natura 2000 alade kaitse ja haldamise üldist õigusraamistikku. Elupaikade direktiivis määratakse kindlaks, kuidas ELi liikmesriigid peaksid alasid kaitsma ja haldama.
Alapõhiste kaitse-eesmärkide ja -meetmete kehtestamisel tuleb arvesse võtta majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.
Programm LIFE
Programm LIFE on peamine ELi fond, millega toetatakse projekte, mille eesmärk on kaitsta keskkonda, taastada loodust ja kaitsta liike.
Alates selle loomisest on programmiga toetatud enam kui 1800 projekti, mille eesmärk oli kaitsta liike ja elurikkust. Sellel oli oluline roll ka Natura 2000 võrgustiku loomisel, toetades kaitsealade haldamist.
Miks on salamandrid meie jaoks olulised?
Ka kõige väiksemad olendid, isegi väiksemad kui salamandrid, mängivad väga olulist rolli erakordselt põneva eluvõrgustiku säilitamisel.
Elupaikade direktiiviga kaitseb EL nii salamandreid kui ka sadu muid loomaliike, samuti taimi ja looduslikke alasid. Soomest Maltani ja Rumeeniast Portugalini on ELi õigus aidanud säilitada elupaiku ja seal elavaid liike.
Vaata ka
Viimati läbi vaadatud: 15. jaanuar 2025