Eurodac-süsteem: ELi varjupaiga- ja rändeandmebaas
Eurodac on tänapäevane ELi andmebaas, mis kasutab biomeetrilisi ja identiteediandmeid, et täiustada varjupaigataotlejate ja ebaseaduslike rändajate tuvastamist ning toetada varjupaiga- ja rändehaldust ELis.
Kuidas on Eurodaci ajakohastatud?
Euroopa sõrmejälgede andmebaasi (Eurodac), mis on ELi varjupaiga- ja rändeandmebaas, on rände- ja varjupaigaleppe raames ajakohastatud, et toetada tõhusamat varjupaiga- ja rändehaldust kogu ELis.
Alates Eurodaci kasutuselevõtmisest 2003. aastal on see aidanud ELi riikidel tuvastada varjupaigataotlejaid ja määrata kindlaks vastutus rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest nn Dublini süsteemi alusel.
Varem säilitati Eurodacis peamiselt ELi liikmesriikides registreeritud varjupaigataotlejate ja ebaseaduslike rändajate sõrmejälgi. See aitas ametiasutustel tuvastada isikuid ja teha kindlaks, kas isik on varem taotlenud varjupaika teises liikmesriigis, ning määrata kindlaks vastutuse varjupaigataotluste läbivaatamise eest.
Ajakohastatud Eurodac läheb sõrmejälgede andmetest kaugemale, kogudes põhjalikumaid biomeetrilisi ja identiteediandmeid rändajate eri kategooriate kohta. See võimaldab tagada täpsema tuvastamise, toetada varjupaiga- ja rändenormide rakendamist, aidata võidelda ebaseadusliku rände ja ebaseadusliku liikumise vastu ELis ning pakkuda paremaid andmeid poliitika kujundamiseks.
Ajakohastatud Eurodaci põhielemendid
Ajakohastatud Eurodac võeti kasutusele 12. juunil 2026. Sellega tulid kaasa uued funktsioonid, mille eesmärk on täiustada isikute tuvastamist, toetada varjupaiga- ja rändehaldust ning aidata võidelda ebaseadusliku rändega ELis.
Need täiustused hõlmavad biomeetriliste ja identiteediandmete kogumist, kategooriate laiendamist ning tugevdatud turvameetmeid ja andmete säilitamise korda, mida toetavad tugevad andmekaitsemeetmed.
Ajutise kaitse saajaid käsitlevaid sätteid hakatakse kohaldama alates 12. juunist 2029.
Isikustamine:
taotluste asemel varjupaigataotlejate isikute registreerimine
täiendavate biomeetriliste andmete (näiteks näokujutiste) ja isikuandmete (näiteks nime, sünnikuupäeva, kodakondsuse, isikut tõendavate dokumentide koopiate) kogumine ja taotluse esitamise kuupäeva registreerimine
biomeetriliste andmete kohustuslik kogumine vähemalt kuueaastaste isikute puhul
Kategooriate ulatus:
rahvusvahelist kaitset taotlevad isikud
isikud, kes on ümber asustatud riiklike või ELi ümberasustamiskavade alusel
isikud, kes on kinni peetud seoses ELi välispiiri ebaseadusliku ületamisega, ning otsingu- ja päästeoperatsioonide järgselt maabunud isikud
isikud, kelle puhul on leitud, et nad viibivad liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult
ajutise kaitse saajad (kuigi nende andmeid säilitatakse ainult selle staatuse kehtivuse ajal)
Turvaelemendid:
selgelt määratletud tingimustel saavad liikmesriigid registreerida asjaolu, et kolmanda riigi kodanik võib kujutada endast julgeolekuohtu, ning seda märget on võimalik eemaldada teiste liikmesriikidega konsulteerides
lihtsustatakse juurdepääsu õiguskaitseasutuste jaoks
Andmete säilitamine:
eri kategooriatesse kuuluvate isikute puhul erinevad andmete säilitamise perioodid
rahvusvahelise kaitse taotlejatega seotud andmeid säilitatakse kümme aastat
andmeid ümberasustamiskavade alusel vastu võetud isikute ja ebaseaduslikult ELi sisenevate või seal ebaseaduslikult viibivate isikute kohta säilitatakse viis aastat
Koostalitlusvõime muude IT-süsteemidega
Ametiasutused kogu ELis jagavad teavet suuremahuliste IT-süsteemide kaudu, et kaitsta kodanikke, võidelda kuritegevuse vastu ja tagada julgeolek piiridel.
Lisaks Eurodaci andmebaasile on muid IT-süsteeme, mis aitavad ELi piire kindlustada, sealhulgas:
- Schengeni infosüsteem (SIS)
- viisainfosüsteem (VIS)
- riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES)
Varsti võetakse kasutusele veel kaks suuremahulist IT-süsteemi:
- kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatav Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS-TCN)
- Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)
Viimati läbi vaadatud: 16. juuli 2026